Exit Parallel Mode
 

Matío Moo dənée

Moo dənée
Hȩn Márkus ka tú' moo to̧o̧ 'maŋ woolı̵́ ɓu̵u̵lı̵́ na'a yȩ, ba duu nuŋ vu̵ moo to̧o̧ 'maŋ ı̵́ Matío woolı̵́ yɛlı̵́ á̧ḿ:
1) Moo palı̵́ Yoohá̧na woo yúú mam Tayɨɨ woolı̵́lı̵́ (3:1-12).
2) Mam Tayɨɨ woolı̵́ Yesu woo, kan hȩn zo"ı̵́ woo (dəŋ 3:13 há̧á̧ a 'wáa 4:11 woolı̵́).
3) Ba'ad Yesu woo hág Gáliléelı̵́, tú'ud dúú tóó vu̵ moo Tayɨɨ wu̵lı̵́, za̧a̧ kan nán ho̧o̧ vu̵ wu̵lı̵́ á̧ḿ (dəŋ 4:12 há̧á̧ a 'wáa 18:35 woolı̵́).
4) Pig woo máa lúú gáá dɔg Yerúsalemmé (sapíitər 19-20).
5) Yesu dɔg la səə wu̵lı̵́ alad dágá aga nɔ. Vu̵ ma"o̧ sey woolı̵́, vu̵ sə̧"o̧ moo, vu̵ nɔɔwo̧. Hȩn ka kɔ́ vu̵ ɓá' máa, nímní woo nɔmmé, kan vúnní woo ka vúd maa waa duulí woo vu̵ máa á̧ḿ (sapíitər 21-28).
A̧máa Matío ɓɛ sey woo ɓu̵u̵lı̵́ na'a yúú moo pa'ané woo sapíitər dágá há̧á̧ la ya̧ sapíitər idú woo yȩlȩ́, dəŋ do̧do̧o̧ woolı̵́ há̧á̧ la ya̧ sey ha̧a̧lȩ́ Yesu woo, daa la ya̧ kan sey pə̧́ə̧d woolı̵́ á̧ḿ. Ya máa yȩlȩ́, Matío hí̧í̧ bi dəŋ moo tú"í yúú Yesu woolı̵́. Ba wu̵ nɔ́nná? Wu̵ gbanii ı̵́ nánán sənné Tayɨɨ ká ta ya̧g yúú woolı̵́ pee nɔ. A̧máa wu̵ “Emanuɛ́l” á̧ḿ; yéé yɛ tú' “Tayɨɨ dɨ kan ba ví ú.” Wu̵ kɔ́ hȩn Tayɨɨ ká o̧ debtere ya̧g talı̵́ seelı̵́ á̧ḿ.
Matío səgən moo tú"í Yesu woo du̵u̵lı̵́ na'a, 'yɛ́ vu̵ kə́kə́d ya nɔ́nɔ́.
1) — Moo tú"í yúú gu̵u̵lı̵́ tú' mbaalı̵́ yȩ́ń nánán voo u̵u̵ mbaa laa gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo má nɔ (sapíitər 5-7).
2) — Matío mbɔ́g moo 'yɛ́d nán ı̵́ u̵u̵ la pa moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo ka dɨ yaalı̵́ yȩlȩ́ (sapíitər 10).
3) — Matío tú' ya̧g zílí gúndɛm yúú gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woolı̵́. O̧ gbaŋ waalı̵́ woo ba yú̵ggú̵, a̧máa nán 'waapád vú̵ń ho̧ gbaŋ waalı̵́ woo ú̵ (sapíitər 13).
4) — Matío tú' waa na'a dágá ba vú̵ń mbaa née sa̧a̧m voolı̵́ hág 'maŋ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo yɛlı̵́lá (sapíitər 18).
5) — Matío tú' ba báń laa ví yaalı̵́ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo nɛ́nná (sapíitər 24-25).
Matío tú' Yesu ban yaa hág 'maŋ tu̵'u̵né; hág sú̵u̵ wu̵ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo. Yesu wú̵ń tú'ud nán vu̵, née ba vú̵ń mbaa nán ya̧g du̵lı̵́ tíŋ́ nánán tóó voolı̵́lá.
Moo dənée
Hȩn Márkus ka tú' moo to̧o̧ 'maŋ woolı̵́ ɓu̵u̵lı̵́ na'a yȩ, ba duu nuŋ vu̵ moo to̧o̧ 'maŋ ı̵́ Matío woolı̵́ yɛlı̵́ á̧ḿ:
1) Moo palı̵́ Yoohá̧na woo yúú mam Tayɨɨ woolı̵́lı̵́ (3:1-12).
2) Mam Tayɨɨ woolı̵́ Yesu woo, kan hȩn zo"ı̵́ woo (dəŋ 3:13 há̧á̧ a 'wáa 4:11 woolı̵́).
3) Ba'ad Yesu woo hág Gáliléelı̵́, tú'ud dúú tóó vu̵ moo Tayɨɨ wu̵lı̵́, za̧a̧ kan nán ho̧o̧ vu̵ wu̵lı̵́ á̧ḿ (dəŋ 4:12 há̧á̧ a 'wáa 18:35 woolı̵́).
4) Pig woo máa lúú gáá dɔg Yerúsalemmé (sapíitər 19-20).
5) Yesu dɔg la səə wu̵lı̵́ alad dágá aga nɔ. Vu̵ ma"o̧ sey woolı̵́, vu̵ sə̧"o̧ moo, vu̵ nɔɔwo̧. Hȩn ka kɔ́ vu̵ ɓá' máa, nímní woo nɔmmé, kan vúnní woo ka vúd maa waa duulí woo vu̵ máa á̧ḿ (sapíitər 21-28).
A̧máa Matío ɓɛ sey woo ɓu̵u̵lı̵́ na'a yúú moo pa'ané woo sapíitər dágá há̧á̧ la ya̧ sapíitər idú woo yȩlȩ́, dəŋ do̧do̧o̧ woolı̵́ há̧á̧ la ya̧ sey ha̧a̧lȩ́ Yesu woo, daa la ya̧ kan sey pə̧́ə̧d woolı̵́ á̧ḿ. Ya máa yȩlȩ́, Matío hí̧í̧ bi dəŋ moo tú"í yúú Yesu woolı̵́. Ba wu̵ nɔ́nná? Wu̵ gbanii ı̵́ nánán sənné Tayɨɨ ká ta ya̧g yúú woolı̵́ pee nɔ. A̧máa wu̵ “Emanuɛ́l” á̧ḿ; yéé yɛ tú' “Tayɨɨ dɨ kan ba ví ú.” Wu̵ kɔ́ hȩn Tayɨɨ ká o̧ debtere ya̧g talı̵́ seelı̵́ á̧ḿ.
Matío səgən moo tú"í Yesu woo du̵u̵lı̵́ na'a, 'yɛ́ vu̵ kə́kə́d ya nɔ́nɔ́.
1) — Moo tú"í yúú gu̵u̵lı̵́ tú' mbaalı̵́ yȩ́ń nánán voo u̵u̵ mbaa laa gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo má nɔ (sapíitər 5-7).
2) — Matío mbɔ́g moo 'yɛ́d nán ı̵́ u̵u̵ la pa moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo ka dɨ yaalı̵́ yȩlȩ́ (sapíitər 10).
3) — Matío tú' ya̧g zílí gúndɛm yúú gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woolı̵́. O̧ gbaŋ waalı̵́ woo ba yú̵ggú̵, a̧máa nán 'waapád vú̵ń ho̧ gbaŋ waalı̵́ woo ú̵ (sapíitər 13).
4) — Matío tú' waa na'a dágá ba vú̵ń mbaa née sa̧a̧m voolı̵́ hág 'maŋ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo yɛlı̵́lá (sapíitər 18).
5) — Matío tú' ba báń laa ví yaalı̵́ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo nɛ́nná (sapíitər 24-25).
Matío tú' Yesu ban yaa hág 'maŋ tu̵'u̵né; hág sú̵u̵ wu̵ gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo. Yesu wú̵ń tú'ud nán vu̵, née ba vú̵ń mbaa nán ya̧g du̵lı̵́ tíŋ́ nánán tóó voolı̵́lá.