Exit Parallel Mode
 

Matío 13

13
Ya̧g zílí yúú hu̵u̵dı̵́
(Márkus 4:1-9; Lúg 8:4-8)
1Zá̧ga̧ woo máa Yesu vúd kíilí la mbaa ya̧g mam Gáliléelı̵́ moo bi tú' hȩnne.
2Dúú ku̵u̵ sú̵g ya ɓu̵u̵lı̵́ na'a, ku̵u̵ gbɔ daa kannɔ máa, Yesu la ɗáá mbaa nɛ́ŋ́ tóólı̵́. Dúú vu̵ dii mbaa voo ya̧g nɛ'ɛmé. 3Ma Yesu zíd vu̵ ya̧g fáá fáá fáá, o̧d vu̵: “I ki sú̵m! Nán hu̵u̵d hu̵u̵lı̵́ tóó vúd laa hu̵u̵d woo hu̵u̵lı̵́. 4Sey ka dɨ hu̵u̵lı̵́ máa, hu̵u̵d tóó vu̵ pee hi̧naalȩ́. Nɔ́g waa vu̵ ya ɓee lá. 5Ka' tóó vu̵ pee ya kpi'idí, ya hád ka ɓu̵u̵ né máalȩ́. Vu̵ tá̧' vaŋná, moo hád ɓu̵u̵n yagalı̵́ né. 6A̧máa zá̧ga̧ ka ye' máa, vu̵ mbɛ́, vu̵ 'wɔ́, moo vu̵ ho̧n ya zágád ndaggı̵́ né. 7Ka' tóó vu̵ pee sa̧a̧m sa̧'a̧d voolı̵́. Sa̧'a̧d vu̵ na', vu̵ pɛ vu̵. 8Hu̵u̵d tóó vu̵ pee hág du̵u̵lı̵́, tóó kɔ́ yȩ́ń tȩmɛre, tóó vo' gúú, tóó vo' ta̧a̧nɔ́. 9Nán a dɨ kan tɔ́ggú̵ tée, a ki du̵u̵lı̵́ na'a.”
Moo ȩn Yesu ka tú' moo kan ya̧g zílílá?
(Márkus 4:10-12; Lúg 8:9-10)
10 Waa duulí Yesu woo vu̵ séé ya, vu̵ vigi: “Moo ȩn mɔ́ o̧d dúú vu̵ moo kan ya̧g zílílá?”
11Yesu hí̧i̧d vu̵, o̧: “Ɨ́ víí máa, Tayɨɨ tú'ud ví moo, ví gaa hȩn yú̵ggı̵́ gbaŋ waalı̵́ woolı̵́ sú̵'ú̵. A̧máa nán tóó voo máa, ká tú'un vu̵ lá né. 12Nán ka dɨ kan hȩn tée, Tayɨɨ wú̵ń duu pú̵gu̵ tóó moo a nuŋ hȩn ɓu̵u̵ ú̵. A̧máa nán ı̵́ ka 'yɛ́n hȩn né tée, hȩn ı̵́ ka dɨ kannɔ máa, Tayɨɨ wú̵ń ɓɛ luu. 13Moo woo nɔ mí mood vu̵ moo kan ya̧g zílí, moo vu̵ tə́gə, vu̵ ho̧ gaa né. Vu̵ ki moo yȩ, a̧máa vu̵ kin ní, dɔ́n vu̵ tɔ́g né á̧ḿ. 14Anábi Esáya ká moo moo yȩ, moo woo nɔ ma hȩn yȩ kɔ́y ı̵́ yo̧go̧ yúú voolı̵́, ká o̧:
‘Víń ki kan tɔ́g víí ú, a̧máa wú̵ń dɔ́n ví tɔ́g né;
víń tə́g kan nɔ́ɔ́ víí ú, a̧máa víń ho̧n né,
15moo zig yɛ zó̧ó̧ voo néé ó̧,
vu̵ kan tɔ́g pɛ́lı̵́.
Vu̵ sȩȩ nɔ́ɔ́ voo,
moo ba ka bin ho̧ kan nɔ́ɔ́,
ba ka bin ki kan tɔ́g bii,
ba kan dɔ́d bi tɔ́g, ba ka bin tii zó̧ó̧,
ba ka mín za̧a̧ bi ú.’
16“A̧máa ı̵́ víí máa, du̵u̵d víw, moo nɔ́ɔ́ víí vu̵ ho̧ hȩn, tɔ́g víí vu̵ ki moo sú̵'ú̵. 17Mí o̧d ví moo yȩ́ńne, anábi vu̵ kan nán ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa vu̵ ɓu̵u̵lı̵́ na'a ká vu̵ hí̧í̧ bi ho̧ hȩn kíí ho̧ yɛ vu̵ á̧ḿ, a̧máa vu̵ ho̧n né. Ká vu̵ hí̧í̧ bi ki moo kíí ki yɛ vu̵ á̧ḿ, a̧máa vu̵ kin ní.
Yesu tú'ud vu̵ moo yúú ya̧g zílí hu̵u̵dı̵́
(Márkus 4:13-20; Lúg 8:11-15)
18“I ki sı̵́ ya̧g zílí nán hu̵u̵d hu̵u̵lı̵́ yɛ woo ka tú' má nɔ. 19Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee hi̧naalȩ́ máa, wu̵ nán 'waapád ka ki moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo, ka dɔ́nnɔ tɔ́g né tée, Seeɗán ya vud moo ba ki pee woolı̵́ zó̧ó̧lȩ́. 20Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee ya kpi'idí máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, ka fȩȩ vaŋná kan zó̧ó̧ dȩ"ȩ́ má nɔ, 21fȩȩ moo waaná', a̧máa kan ya doo ndalı̵́ pɛ́lı̵́. Sey ku̵u̵ si̧'i̧d nán vu̵, ku̵u̵ duun vu̵ kan hȩn ɓı̵́d yúú moo Tayɨɨlı̵́ tée, kéé moo Tayɨɨ gbɔ há̧ná. 22Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee sa̧a̧m sa̧'a̧dı̵́ máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, a̧máa zó̧ó̧ tu̵u̵lı̵́ yúú hȩn góó vu̵lı̵́, kan hȩn zo"ı̵́ yúú hȩn naa vu̵lı̵́, vu̵ lı̵́d moo Tayɨɨ zó̧ó̧ woolı̵́, moo Tayɨɨ kɔ́n yȩ́ń woolı̵́ né. 23Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee hág du̵u̵lı̵́ máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, ka dɔ́ddu̵ tɔ́ggı̵́ má nɔ. Nán yȩ lii yȩ́ń, tóó kɔ́ tȩmɛre, tóó kɔ́ vo' gúú, tóó kɔ́ vo' ta̧a̧nɔ́.”
Yesu tú'ud vu̵ moo yúú ya̧g zílí hó̧d ɓı̵́ddı̵́
24Yesu duu zíd vu̵ ya̧g tóó, o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan nán tóó ka ba tú̵d hó̧d du̵u̵ bab woolı̵́ má nɔ. 25A̧máa sey nán ku̵u̵ nə máa, ı̵́ maag woo tóó ya hu̵u̵du̵ hó̧d ɓı̵́d bab tíŋ́, daa lúú. 26Sey tú̵d hó̧d ka tá̧', ka na', ka lɛ máa, hó̧d ɓı̵́d vu̵ sú̵g lɛ á̧ḿ. 27Nán ba'ad baa pee woo vu̵ ya vigi: ‘Ba'á, ká ví ban tú̵d hó̧d du̵u̵ wu̵ bab víílí náa? Hó̧d ɓı̵́d yɛ vu̵ vúd tɛ́lá?’ 28Baa pee hí̧i̧d vu̵: ‘Ɨ́ maag míí tóó wu̵ kɔ́ hȩn yȩ nɔ.’ Nán ba'ad vu̵ duu vigi: ‘Ví hí̧í̧ oo la naa vu̵ gbɔ áa?’ 29Baa pee duu hí̧i̧d vu̵: ‘Áá'a. I naa vu̵ 'ya̧'a̧ yɛ tée, ka vín su̵g naa vu̵ kan tú̵d hó̧d á̧ḿ. 30I gbɔ u̵u̵ sú̵g na' á̧ḿ, há̧á̧ a ya̧ sey tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́. Sey woo a ya̧ tée, míń o̧d nán tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ vu̵ u̵u̵ dəŋ naa hó̧d ɓı̵́d vu̵ vad moo a̧nné vɛlı̵́, a̧máa u̵u̵ su̵g tú̵d yȩ́ń aa a̧a̧ míílí̧.’ ”
Ya̧g zílí yúú yȩ́ń sambɨɨm hó̧ggı̵́
(Márkus 4:30-32; Lúg 13:18-19)
31Yesu duu zíd vu̵ ya̧g tóó, o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan yȩ́ń sambɨɨm hó̧g nán tóó ka ɓɛ hu̵u̵ bab woolı̵́ má nɔ. 32Wu̵ mba hȩn á̧á̧ tóó vu̵ kan yȩ́ń 'mɛ́ŋ́ 'waapád, a̧máa sey ka na' tée, na' mba wi' kpag vu̵ 'waapád. Maa nɔ́g waa vu̵ waa waa vu̵ sé"ı̵́ wu̵lı̵́.”
Ya̧g zílí yúú wággı̵́
(Lúg 13:20-21)
33Yesu duu o̧d vu̵ ya̧g zílí tóó: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan wág wakȩ́ȩ́ tóó ka ɓɛ, ka duu ɓɛ zu̵m ááwa gbɛg zu̵u̵ nɔ́nɔ́, ka du' wág yȩ wu̵lı̵́, ka dɔn tée, ka fúŋ́ na'a má nɔ.”
Yesu tú' hȩn kan ya̧g zílí
(Márkus 4:33-34)
34Moo 'waapád yȩ Yesu o̧d dúú vu̵ kan ya̧g zílíi. O̧n vu̵ moo té' né, séý kan ya̧g zílíi. 35Anábi tóó ká moo moo yȩ, moo woo nɔ ma hȩn yȩ kɔ́y ı̵́ yo̧go̧, ká o̧:
“Míń moo moo míí kan ya̧g zílíi;
míń vud hȩn ku̵u̵ yú̵g diga sey hág ka dəgə ná né máa vu̵ tú'.”
Yesu duu tú'ud vu̵ moo yúú hó̧d ɓı̵́ddı̵́
36Sey woo Yesu kéé dúú vu̵ gbɔ, daa dɔ́ kíilí, waa duulí woo vu̵ laa woolı̵́, vu̵ vigi: “A̧m tú'ud vɔ́ moo yúú hó̧d ɓı̵́d babbı̵́ yȩ nɔ.”
37Yesu hí̧i̧d vu̵, o̧: “Ɨ́ míí Tayɨɨ ka ba'an ya yɛ, mí ı̵́ ka ba tú̵d hó̧d du̵u̵ má nɔ. 38Bab wu̵ hággɨ. Tú̵d hó̧d á̧á̧ du̵u̵ wu̵ nán ı̵́ ku̵u̵ 'yɛ́ zó̧ó̧ Tayɨɨ woolı̵́ máa vu̵ yu̵. Hó̧d ɓı̵́d wu̵ nán Seeɗán woo vu̵ yu̵. 39Ɨ́ maag ka hu̵u̵ hó̧d ɓı̵́d máa, wu̵ Seeɗánne. Sey tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ wu̵ hág a 'wáa tɛ́ nɔ. Nán tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ wu̵ maleeka vu̵ yu̵. 40Hág a 'wáa tée, vú̵ń kɔ́ ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ, kɔ́ ı̵́ ku̵u̵ naa hó̧d ɓı̵́d vu̵ gbɔ vɛlı̵́ máa wɔgɔ. 41Míń ba' maleeka míí vu̵. Nán ku̵u̵ dɔd daga vu̵ ya hȩn ɓı̵́ddı̵́ kan ı̵́ ku̵u̵ ŋgó̧o̧d Tayɨɨ tɔ́g máa vu̵, maleeka vú̵ń nɛŋ vu̵ luu tíŋ́ míílí̧, 42vú̵ń gbɔ vu̵ vee gə̧ə̧lȩ́. Ya woo nán yȩ vú̵ń ká̧ŋ́, vú̵ń sə́ŋ́ nú' wu̵lı̵́ á̧ḿ. 43Tée nán ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa, vú̵ń dȩ' zó̧ó̧, vú̵ń tú kɔ́ ı̵́ zá̧ga̧ wɔgɔ ya gbaŋ waalı̵́ Ba' voo woolı̵́. Nán a dɨ kan tɔ́ggú̵ tée, a ki du̵u̵lı̵́ na'a.”
Ya̧g zílí yúú hȩn naa ku̵u̵ yu̵ggu̵ babbı̵́ má nɔ
44Yesu duu o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan hȩn naa ku̵u̵ yu̵ggu̵ babbı̵́ má nɔ. Nán ka nuŋ tée, duu yu̵g la tíŋ́ kan zó̧ó̧ dȩ"ȩ́, la gí hȩn ka 'yɛ́ 'waapád ya hɨn bab yȩ wu̵lı̵́.
Ya̧g zílí yúú zaŋ vəggı̵́
45Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo duu man kan nán sɔ́g kɔ́lı̵́ tóó ka soo zaŋ vəg du̵u̵ má nɔ. 46Ka nuŋ tóó sɔ́g woo ka néé na'a máa, la gí hȩn ka 'yɛ́ 'waapád la fȩȩn wu̵lı̵́.
Ya̧g zílí yúú kȩgȩlȩ́
47Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan kȩgȩ tóó ku̵u̵ tú̵ú̵ mammé má nɔ. Yéé ze' kə́dkə́d vu̵u̵ ma'ay wu̵lı̵́. 48Sey kȩgȩ ka hi̧' sú̵'ú̵ tée, nán kȩgȩ tú̵ú̵lı̵́ vu̵ woo laan ya̧g nɛ'ɛmé, vu̵ yee ze' du̵u̵ vu̵ 'yɛ́ ɓaalı̵́, a̧máa vu̵ kéé ze' ɓı̵́d vu̵ gbóo. 49Zá̧ga̧ hág 'wáanélȩ́ tée, wú̵ń dɨ kɔ́yné ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ. Maleeka vú̵ń yaa, vú̵ń səgən nán hȩn ɓı̵́d kɔ́lı̵́ vu̵ kan ı̵́ ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa vu̵. 50Vú̵ń gbóo nán ı̵́ ku̵u̵ kɔ́ hȩn ɓı̵́d máa vu̵ vee gə̧ə̧lȩ́. Ya woo nán yȩ vú̵ń ká̧ŋ́, vú̵ń sə́ŋ́ nú' wu̵lı̵́ á̧ḿ.”
Hȩn naa see vu̵ kan ı̵́ 'maŋ vu̵ yu̵
51Yesu vi vu̵: “Ví ki moo yȩ vu̵ 'waapád sá'áa?”
Vu̵ hí̧i̧du̵: “Ee.”
52Duu o̧d vu̵: “Dɨ ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ, nán moo Tayɨɨ tú"í ku̵u̵ duu moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo máa, vu̵ man kan baa lig tóó ka vud hȩn 'maŋ woo kan hȩn see woo vu̵ ya hȩn naa woolı̵́ má nɔ.”
Nán Naazaréd vu̵ 'yɛ́n zó̧ó̧ Yesu woolı̵́ né
(Márkus 6:1-6; Lúg 4:16-30)
53Sey Yesu ka 'waa ya̧g zílí yɛ vu̵ sú̵'ú̵ máa, lúú wu̵lı̵́. 54Daa laa kaa ha̧a̧lȩ́ woolı̵́, tú' moo lig sú̵ggı̵́ nán Yúúda voolı̵́. Nán ku̵u̵ ki moo tú"í woo máa, kɔ́ vu̵ la ɓá', vu̵ o̧: “Nuŋ hȩn gaalı̵́ yȩ kan néélȩ́ hȩn sa̧ga̧ kɔ́lı̵́ yȩ vu̵ tɛ́lá? 55Waa nán lig ga'ané yȩ woo nɔ pɛ́láa? Maaríi waaɨ náa? Daa sá̧ŋ́ vu̵u̵ Yaakúbu kan Yu̵u̵séfu kan Simɔ́ŋ kan Yúúda vu̵ yu̵ pɛ́láa? 56Daa kȩ́ȩ́ vu̵u̵ sa̧a̧m baa vílí 'waapád yɛ nɔ náa? Nuŋ hȩn 'waapád yȩ vu̵ tɛ́lá?”
57Hȩn woo ká há' vu̵ zó̧ó̧ 'yɛ́lı̵́ Yesu woolı̵́ á̧ḿ. A̧máa Yesu o̧d vu̵: “Vu̵ ɓéen anábi ya tóólı̵́ né, séý kaa ha̧a̧lȩ́ woolı̵́ kan kíi woolı̵́.”
58Yesu duu kɔ́n sı̵́ hȩn sa̧ga̧ vu̵ wu̵lı̵́ ɓu̵u̵lı̵́ na'a né, moo moo faalı̵́ voo yȩ nɔ.
13
Ya̧g zílí yúú hu̵u̵dı̵́
(Márkus 4:1-9; Lúg 8:4-8)
1Zá̧ga̧ woo máa Yesu vúd kíilí la mbaa ya̧g mam Gáliléelı̵́ moo bi tú' hȩnne.
2Dúú ku̵u̵ sú̵g ya ɓu̵u̵lı̵́ na'a, ku̵u̵ gbɔ daa kannɔ máa, Yesu la ɗáá mbaa nɛ́ŋ́ tóólı̵́. Dúú vu̵ dii mbaa voo ya̧g nɛ'ɛmé. 3Ma Yesu zíd vu̵ ya̧g fáá fáá fáá, o̧d vu̵: “I ki sú̵m! Nán hu̵u̵d hu̵u̵lı̵́ tóó vúd laa hu̵u̵d woo hu̵u̵lı̵́. 4Sey ka dɨ hu̵u̵lı̵́ máa, hu̵u̵d tóó vu̵ pee hi̧naalȩ́. Nɔ́g waa vu̵ ya ɓee lá. 5Ka' tóó vu̵ pee ya kpi'idí, ya hád ka ɓu̵u̵ né máalȩ́. Vu̵ tá̧' vaŋná, moo hád ɓu̵u̵n yagalı̵́ né. 6A̧máa zá̧ga̧ ka ye' máa, vu̵ mbɛ́, vu̵ 'wɔ́, moo vu̵ ho̧n ya zágád ndaggı̵́ né. 7Ka' tóó vu̵ pee sa̧a̧m sa̧'a̧d voolı̵́. Sa̧'a̧d vu̵ na', vu̵ pɛ vu̵. 8Hu̵u̵d tóó vu̵ pee hág du̵u̵lı̵́, tóó kɔ́ yȩ́ń tȩmɛre, tóó vo' gúú, tóó vo' ta̧a̧nɔ́. 9Nán a dɨ kan tɔ́ggú̵ tée, a ki du̵u̵lı̵́ na'a.”
Moo ȩn Yesu ka tú' moo kan ya̧g zílílá?
(Márkus 4:10-12; Lúg 8:9-10)
10 Waa duulí Yesu woo vu̵ séé ya, vu̵ vigi: “Moo ȩn mɔ́ o̧d dúú vu̵ moo kan ya̧g zílílá?”
11Yesu hí̧i̧d vu̵, o̧: “Ɨ́ víí máa, Tayɨɨ tú'ud ví moo, ví gaa hȩn yú̵ggı̵́ gbaŋ waalı̵́ woolı̵́ sú̵'ú̵. A̧máa nán tóó voo máa, ká tú'un vu̵ lá né. 12Nán ka dɨ kan hȩn tée, Tayɨɨ wú̵ń duu pú̵gu̵ tóó moo a nuŋ hȩn ɓu̵u̵ ú̵. A̧máa nán ı̵́ ka 'yɛ́n hȩn né tée, hȩn ı̵́ ka dɨ kannɔ máa, Tayɨɨ wú̵ń ɓɛ luu. 13Moo woo nɔ mí mood vu̵ moo kan ya̧g zílí, moo vu̵ tə́gə, vu̵ ho̧ gaa né. Vu̵ ki moo yȩ, a̧máa vu̵ kin ní, dɔ́n vu̵ tɔ́g né á̧ḿ. 14Anábi Esáya ká moo moo yȩ, moo woo nɔ ma hȩn yȩ kɔ́y ı̵́ yo̧go̧ yúú voolı̵́, ká o̧:
‘Víń ki kan tɔ́g víí ú, a̧máa wú̵ń dɔ́n ví tɔ́g né;
víń tə́g kan nɔ́ɔ́ víí ú, a̧máa víń ho̧n né,
15moo zig yɛ zó̧ó̧ voo néé ó̧,
vu̵ kan tɔ́g pɛ́lı̵́.
Vu̵ sȩȩ nɔ́ɔ́ voo,
moo ba ka bin ho̧ kan nɔ́ɔ́,
ba ka bin ki kan tɔ́g bii,
ba kan dɔ́d bi tɔ́g, ba ka bin tii zó̧ó̧,
ba ka mín za̧a̧ bi ú.’
16“A̧máa ı̵́ víí máa, du̵u̵d víw, moo nɔ́ɔ́ víí vu̵ ho̧ hȩn, tɔ́g víí vu̵ ki moo sú̵'ú̵. 17Mí o̧d ví moo yȩ́ńne, anábi vu̵ kan nán ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa vu̵ ɓu̵u̵lı̵́ na'a ká vu̵ hí̧í̧ bi ho̧ hȩn kíí ho̧ yɛ vu̵ á̧ḿ, a̧máa vu̵ ho̧n né. Ká vu̵ hí̧í̧ bi ki moo kíí ki yɛ vu̵ á̧ḿ, a̧máa vu̵ kin ní.
Yesu tú'ud vu̵ moo yúú ya̧g zílí hu̵u̵dı̵́
(Márkus 4:13-20; Lúg 8:11-15)
18“I ki sı̵́ ya̧g zílí nán hu̵u̵d hu̵u̵lı̵́ yɛ woo ka tú' má nɔ. 19Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee hi̧naalȩ́ máa, wu̵ nán 'waapád ka ki moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo, ka dɔ́nnɔ tɔ́g né tée, Seeɗán ya vud moo ba ki pee woolı̵́ zó̧ó̧lȩ́. 20Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee ya kpi'idí máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, ka fȩȩ vaŋná kan zó̧ó̧ dȩ"ȩ́ má nɔ, 21fȩȩ moo waaná', a̧máa kan ya doo ndalı̵́ pɛ́lı̵́. Sey ku̵u̵ si̧'i̧d nán vu̵, ku̵u̵ duun vu̵ kan hȩn ɓı̵́d yúú moo Tayɨɨlı̵́ tée, kéé moo Tayɨɨ gbɔ há̧ná. 22Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee sa̧a̧m sa̧'a̧dı̵́ máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, a̧máa zó̧ó̧ tu̵u̵lı̵́ yúú hȩn góó vu̵lı̵́, kan hȩn zo"ı̵́ yúú hȩn naa vu̵lı̵́, vu̵ lı̵́d moo Tayɨɨ zó̧ó̧ woolı̵́, moo Tayɨɨ kɔ́n yȩ́ń woolı̵́ né. 23Hȩn á̧á̧ ı̵́ ku̵u̵ pee hág du̵u̵lı̵́ máa, wu̵ nán ı̵́ ka ki moo Tayɨɨ, ka dɔ́ddu̵ tɔ́ggı̵́ má nɔ. Nán yȩ lii yȩ́ń, tóó kɔ́ tȩmɛre, tóó kɔ́ vo' gúú, tóó kɔ́ vo' ta̧a̧nɔ́.”
Yesu tú'ud vu̵ moo yúú ya̧g zílí hó̧d ɓı̵́ddı̵́
24Yesu duu zíd vu̵ ya̧g tóó, o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan nán tóó ka ba tú̵d hó̧d du̵u̵ bab woolı̵́ má nɔ. 25A̧máa sey nán ku̵u̵ nə máa, ı̵́ maag woo tóó ya hu̵u̵du̵ hó̧d ɓı̵́d bab tíŋ́, daa lúú. 26Sey tú̵d hó̧d ka tá̧', ka na', ka lɛ máa, hó̧d ɓı̵́d vu̵ sú̵g lɛ á̧ḿ. 27Nán ba'ad baa pee woo vu̵ ya vigi: ‘Ba'á, ká ví ban tú̵d hó̧d du̵u̵ wu̵ bab víílí náa? Hó̧d ɓı̵́d yɛ vu̵ vúd tɛ́lá?’ 28Baa pee hí̧i̧d vu̵: ‘Ɨ́ maag míí tóó wu̵ kɔ́ hȩn yȩ nɔ.’ Nán ba'ad vu̵ duu vigi: ‘Ví hí̧í̧ oo la naa vu̵ gbɔ áa?’ 29Baa pee duu hí̧i̧d vu̵: ‘Áá'a. I naa vu̵ 'ya̧'a̧ yɛ tée, ka vín su̵g naa vu̵ kan tú̵d hó̧d á̧ḿ. 30I gbɔ u̵u̵ sú̵g na' á̧ḿ, há̧á̧ a ya̧ sey tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́. Sey woo a ya̧ tée, míń o̧d nán tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ vu̵ u̵u̵ dəŋ naa hó̧d ɓı̵́d vu̵ vad moo a̧nné vɛlı̵́, a̧máa u̵u̵ su̵g tú̵d yȩ́ń aa a̧a̧ míílí̧.’ ”
Ya̧g zílí yúú yȩ́ń sambɨɨm hó̧ggı̵́
(Márkus 4:30-32; Lúg 13:18-19)
31Yesu duu zíd vu̵ ya̧g tóó, o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan yȩ́ń sambɨɨm hó̧g nán tóó ka ɓɛ hu̵u̵ bab woolı̵́ má nɔ. 32Wu̵ mba hȩn á̧á̧ tóó vu̵ kan yȩ́ń 'mɛ́ŋ́ 'waapád, a̧máa sey ka na' tée, na' mba wi' kpag vu̵ 'waapád. Maa nɔ́g waa vu̵ waa waa vu̵ sé"ı̵́ wu̵lı̵́.”
Ya̧g zílí yúú wággı̵́
(Lúg 13:20-21)
33Yesu duu o̧d vu̵ ya̧g zílí tóó: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan wág wakȩ́ȩ́ tóó ka ɓɛ, ka duu ɓɛ zu̵m ááwa gbɛg zu̵u̵ nɔ́nɔ́, ka du' wág yȩ wu̵lı̵́, ka dɔn tée, ka fúŋ́ na'a má nɔ.”
Yesu tú' hȩn kan ya̧g zílí
(Márkus 4:33-34)
34Moo 'waapád yȩ Yesu o̧d dúú vu̵ kan ya̧g zílíi. O̧n vu̵ moo té' né, séý kan ya̧g zílíi. 35Anábi tóó ká moo moo yȩ, moo woo nɔ ma hȩn yȩ kɔ́y ı̵́ yo̧go̧, ká o̧:
“Míń moo moo míí kan ya̧g zílíi;
míń vud hȩn ku̵u̵ yú̵g diga sey hág ka dəgə ná né máa vu̵ tú'.”
Yesu duu tú'ud vu̵ moo yúú hó̧d ɓı̵́ddı̵́
36Sey woo Yesu kéé dúú vu̵ gbɔ, daa dɔ́ kíilí, waa duulí woo vu̵ laa woolı̵́, vu̵ vigi: “A̧m tú'ud vɔ́ moo yúú hó̧d ɓı̵́d babbı̵́ yȩ nɔ.”
37Yesu hí̧i̧d vu̵, o̧: “Ɨ́ míí Tayɨɨ ka ba'an ya yɛ, mí ı̵́ ka ba tú̵d hó̧d du̵u̵ má nɔ. 38Bab wu̵ hággɨ. Tú̵d hó̧d á̧á̧ du̵u̵ wu̵ nán ı̵́ ku̵u̵ 'yɛ́ zó̧ó̧ Tayɨɨ woolı̵́ máa vu̵ yu̵. Hó̧d ɓı̵́d wu̵ nán Seeɗán woo vu̵ yu̵. 39Ɨ́ maag ka hu̵u̵ hó̧d ɓı̵́d máa, wu̵ Seeɗánne. Sey tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ wu̵ hág a 'wáa tɛ́ nɔ. Nán tú̵d hó̧d fa̧"ȩ́ wu̵ maleeka vu̵ yu̵. 40Hág a 'wáa tée, vú̵ń kɔ́ ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ, kɔ́ ı̵́ ku̵u̵ naa hó̧d ɓı̵́d vu̵ gbɔ vɛlı̵́ máa wɔgɔ. 41Míń ba' maleeka míí vu̵. Nán ku̵u̵ dɔd daga vu̵ ya hȩn ɓı̵́ddı̵́ kan ı̵́ ku̵u̵ ŋgó̧o̧d Tayɨɨ tɔ́g máa vu̵, maleeka vú̵ń nɛŋ vu̵ luu tíŋ́ míílí̧, 42vú̵ń gbɔ vu̵ vee gə̧ə̧lȩ́. Ya woo nán yȩ vú̵ń ká̧ŋ́, vú̵ń sə́ŋ́ nú' wu̵lı̵́ á̧ḿ. 43Tée nán ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa, vú̵ń dȩ' zó̧ó̧, vú̵ń tú kɔ́ ı̵́ zá̧ga̧ wɔgɔ ya gbaŋ waalı̵́ Ba' voo woolı̵́. Nán a dɨ kan tɔ́ggú̵ tée, a ki du̵u̵lı̵́ na'a.”
Ya̧g zílí yúú hȩn naa ku̵u̵ yu̵ggu̵ babbı̵́ má nɔ
44Yesu duu o̧: “Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan hȩn naa ku̵u̵ yu̵ggu̵ babbı̵́ má nɔ. Nán ka nuŋ tée, duu yu̵g la tíŋ́ kan zó̧ó̧ dȩ"ȩ́, la gí hȩn ka 'yɛ́ 'waapád ya hɨn bab yȩ wu̵lı̵́.
Ya̧g zílí yúú zaŋ vəggı̵́
45Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo duu man kan nán sɔ́g kɔ́lı̵́ tóó ka soo zaŋ vəg du̵u̵ má nɔ. 46Ka nuŋ tóó sɔ́g woo ka néé na'a máa, la gí hȩn ka 'yɛ́ 'waapád la fȩȩn wu̵lı̵́.
Ya̧g zílí yúú kȩgȩlȩ́
47Gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo man kan kȩgȩ tóó ku̵u̵ tú̵ú̵ mammé má nɔ. Yéé ze' kə́dkə́d vu̵u̵ ma'ay wu̵lı̵́. 48Sey kȩgȩ ka hi̧' sú̵'ú̵ tée, nán kȩgȩ tú̵ú̵lı̵́ vu̵ woo laan ya̧g nɛ'ɛmé, vu̵ yee ze' du̵u̵ vu̵ 'yɛ́ ɓaalı̵́, a̧máa vu̵ kéé ze' ɓı̵́d vu̵ gbóo. 49Zá̧ga̧ hág 'wáanélȩ́ tée, wú̵ń dɨ kɔ́yné ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ. Maleeka vú̵ń yaa, vú̵ń səgən nán hȩn ɓı̵́d kɔ́lı̵́ vu̵ kan ı̵́ ku̵u̵ kɔ́ hȩn hí̧í̧lí̧ Tayɨɨ woo máa vu̵. 50Vú̵ń gbóo nán ı̵́ ku̵u̵ kɔ́ hȩn ɓı̵́d máa vu̵ vee gə̧ə̧lȩ́. Ya woo nán yȩ vú̵ń ká̧ŋ́, vú̵ń sə́ŋ́ nú' wu̵lı̵́ á̧ḿ.”
Hȩn naa see vu̵ kan ı̵́ 'maŋ vu̵ yu̵
51Yesu vi vu̵: “Ví ki moo yȩ vu̵ 'waapád sá'áa?”
Vu̵ hí̧i̧du̵: “Ee.”
52Duu o̧d vu̵: “Dɨ ı̵́ yo̧go̧ á̧ḿ, nán moo Tayɨɨ tú"í ku̵u̵ duu moo gbaŋ waalı̵́ Tayɨɨ woo máa, vu̵ man kan baa lig tóó ka vud hȩn 'maŋ woo kan hȩn see woo vu̵ ya hȩn naa woolı̵́ má nɔ.”
Nán Naazaréd vu̵ 'yɛ́n zó̧ó̧ Yesu woolı̵́ né
(Márkus 6:1-6; Lúg 4:16-30)
53Sey Yesu ka 'waa ya̧g zílí yɛ vu̵ sú̵'ú̵ máa, lúú wu̵lı̵́. 54Daa laa kaa ha̧a̧lȩ́ woolı̵́, tú' moo lig sú̵ggı̵́ nán Yúúda voolı̵́. Nán ku̵u̵ ki moo tú"í woo máa, kɔ́ vu̵ la ɓá', vu̵ o̧: “Nuŋ hȩn gaalı̵́ yȩ kan néélȩ́ hȩn sa̧ga̧ kɔ́lı̵́ yȩ vu̵ tɛ́lá? 55Waa nán lig ga'ané yȩ woo nɔ pɛ́láa? Maaríi waaɨ náa? Daa sá̧ŋ́ vu̵u̵ Yaakúbu kan Yu̵u̵séfu kan Simɔ́ŋ kan Yúúda vu̵ yu̵ pɛ́láa? 56Daa kȩ́ȩ́ vu̵u̵ sa̧a̧m baa vílí 'waapád yɛ nɔ náa? Nuŋ hȩn 'waapád yȩ vu̵ tɛ́lá?”
57Hȩn woo ká há' vu̵ zó̧ó̧ 'yɛ́lı̵́ Yesu woolı̵́ á̧ḿ. A̧máa Yesu o̧d vu̵: “Vu̵ ɓéen anábi ya tóólı̵́ né, séý kaa ha̧a̧lȩ́ woolı̵́ kan kíi woolı̵́.”
58Yesu duu kɔ́n sı̵́ hȩn sa̧ga̧ vu̵ wu̵lı̵́ ɓu̵u̵lı̵́ na'a né, moo moo faalı̵́ voo yȩ nɔ.